Teenusstandardid

Nimepäringule vastamise teenusstandard
Standardi eesmärgiks on määratleda nimepäringule vastamise teenus ja lihtsustada selle tarbimist. Standard kirjeldab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) tööd teenuse pakkumisel ning nimepäringu esitaja kohustusi teenuse saamiseks.
Teenusstandard on kinnitatud Registrikeskuse direktori 22.11.2001. a käskkirjaga nr 9 (muudetud 20.02.2002, 28.05.2002, 09.07.2003, 01.06.2006).

Nimepäringu esitamise ja sellele vastamise üldtingimused sätestab justiitsministri 2000. a 27. detsembri määrus nr 78 Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamine. Standardis kajastatakse ka äriseadustiku § 11, mittetulundusühingute § 4 ja sihtasutuste seaduse § 3 sätteid ning arvestatakse avaldustele vastamise seaduse nõuetega.

Nimepäringule vastamise teenuse eesmärk ja lühitutvustus
Teenuse eesmärgiks on aidata kaasa õigusaktide nõuetele vastavate nimede registreerimisele ning vähendada maa- ja linnakohtute registriosakondade (edaspidi registrikohtute) ja ettevõtjate töömahtu.
Uue ärinime, mittetulundusühingu või sihtasutuse nime (edaspidi nimi) registrisse kandmise korral esitab registrikohus selle kohta nimepäringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Notar või notari õigustes konsulaarametnik kontrollib RIK'i kaudu juriidilise isiku nime eristatavust enne nime muutmist käsitleva kandeavalduse, asutamis-, jagunemis- või ühinemislepingu või ümberkujundamisotsuse tõestamist. Samuti võib nimepäringu esitada iga huvitatud isik.

Vastuses nimepäringule toob Registrite ja Infosüsteemide Keskus välja:

• samasugused või sarnased nimed, mis on registrisse kantud;
• samasugused või sarnased nimed, mida menetletakse;
• nimes sisalduvad kaubamärgid.

Nimepäringule vastamise eest teenustasu ei võeta.

Nime eristatavus
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab selgelt eristuma teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.
Äriühingu ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
Mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimi peab selgelt erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.

Sageli piisab ühetähelisest erinevusest, et tagada nime eristatavus, samas eksitavalt sarnase häälduse puhul ei pruugi ühetäheline erinevus kirjapildis olla piisav. Kuna puudub ühene nime eristatavuse reegel, tuleb Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajal registrikohtute keskandmebaasi informatsioonile tuginedes otsustada sarnaste nimede väljatoomise üle igal konkreetsel juhul eraldi.

Kaubamärgid
Nimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja kontrollib nimepäringule vastates Patendiameti poolt hallatava riikliku kauba- ja teenindusmärkide registri andmebaasi põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas nimes. Registrite ja Infosüsteemide Keskuses ei kontrollita seda, kas kaitstav kauba- või teenusklass kattub nimepäringu objekti tegevusaladega.

Võimalikud vaidlused
Lõpliku otsuse nime eristatavuse ja selle vastavuse kohta muudele nõuetele teeb registrikohtunik või kohtunikuabi, mitte Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja.

Vastus nimepäringule
Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb nimepäringu vastuses teatavaks:

• nimepäringu objektiga samasugused või sarnased nimed, mis on kantud registrisse, näidates ära ka vastavate objektide registrikoodid ja esmakande kuupäevad;
• samasugused või sarnased nimed koos kuupäevaga, mille kohta on viimase kuuekümne päeva jooksul esitanud nimepäringu registrikohtute teenistujad (kui päringu esitas registrikohus) või viimase kolmekümne päeva jooksul muud huvitatud isikud (kui päringu esitas huvitatud isik);
• erandjuhul väljastatakse andmed ka varasemate samasuguste või sarnaste nimepäringu objektide kohta, mis on säilitatud kohtunikuabi või registrisekretäri taotlusel (kui vastavas registriasjas on antud tähtaeg kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamise kohta või on kohtu esimees avalduse läbivaatamise aega pikendanud või on menetlus peatatud);
• järelepäritavas nimes sisalduvad kaubamärgid, näidates ära kaubamärgi omaniku nime (selle puudumisel patendivoliniku nime) ning kaitstava kauba- või teenusklassi numbri.

Registrikohtu, notari või notari õigustes konsulaarametniku poolt esitatud nimepäringule vastatakse viivitamatult. Huvitatud isiku poolt esitatud nimepäringule vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul alates selle saamisest. Teenustasu nimepäringule vastamise eest ei võeta.

Nõuded nimepäringu esitamisele
Esitatud nimepäringust peab lisaks järelepäritavale nimele ilmnema ka:

• avalduse adressaat (Registrite ja Infosüsteemide Keskus),
• esitaja ees- ja perekonnanimi (asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava päringu puhul ka juriidilise isiku või asutuse nimetus);
• päringuobjekti õiguslik vorm ning kas päringuobjekt on registrisse kantud;
• esitaja kontaktandmed ja taotletav nimepäringu täitmise viis;
• avalduse esitamise kuupäev ja esitaja allkiri (elektronposti teel edastatud avaldus allkirjastatakse digitaalselt või märgitakse isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja isikukood). 

Nimepäringu esitamise ja sellele vastamise kanalid
Nimepäringu võib edastada:

• veebi nimepäringusüsteemis;
• alltoodud kontaktandmete postiaadressil;
• elektronpostiaadressil;
• faksi teel;
• täites nimepäringu vormi kohapeal Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.

Täidetud nimepäringud väljastatakse vastavalt huvitatud isiku soovile posti või faksi teel või Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.
Nime eristatavust ja kaubamärkide esinemist nimes võib huvitatud isik kontrollida ka iseseisvalt veebi nimepäringusüsteemis. Samas ei piisa ainult täpse nime sisestamisest, vaid tuleb teha päringuid ka nimeosade ja sarnase kõlaga nimede järgi ning tulemus sõltub paljuski kasutaja vilumusest.  

Kaebuste esitamine ja nende lahendamine
Kuna huvitatud isiku nimepäring võetakse vastu avaldustele vastamise seaduses ettenähtud korras, siis võib kaebusega avaldusele vastamata jätmise või mittenõuetekohase täitmise kohta pöörduda Justiitsministeeriumi (lisainfo tel 620 8100) või Tallinna Halduskohtusse (lisainfo tel 628 2728).

Tagasiside ja kontakt
Ootame arvamusi nii teenuse tarbijasõbralikkuse kohta kui ka ettepanekuid teenuse edasiarendamiseks alltoodud kontaktandmetel.
Saadud informatsioon analüüsitakse ning sellest lähtutakse teenuse parendamisel. Standardit uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord aastas.