Registrite ja Infos�steemide Keskuse uudiste RSS voog

�ri�hingud peavad aktsiad ja osad eurodesse �mber arvutama

Fri, 16 Jul 2010 00:00:00 +0300

Eurole �leminekul tuleb �ri�hingutel arvestada �mber ka firma aktsiate ja osade v��rtused ning teha vastavad muudatused �riregistris. Ettev�tjate abistamiseks aktsiate ja osade �mberarvutamisel on RIK v�lja t��tanud ka spetsiaalse eurokalkulaatori.

Justiitsministeeriumi era�iguse talituse juhataja Indrek Nikluse s�nul muudeti k�esoleval aastal ka �riseadustikku selliselt, et �ri�hingud, kes peavad edaspidi k�iki olulisi rahalisi n�itajaid eurodes v�ljendama, saaksid eurole sujuvalt �le minna.

„Euro tulekuga tuleb n�iteks �mber arvestada aktsiate ning osade nimiv��rtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike h��lte arvud ja palju muud,“ selgitas Niklus. „Ning seda peavad tegema �ri�hingud ise, viies vastavad muudatused sisse ka �riregistris.“

Nimelt arvestades krooni ja euro vahelist praegust kurssi, tekiksid automaatsel �mberarvutamisel mittet�isarvulised summad, mis tuleks �mardada t�isarvuni. See omakorda v�iks automaatsete reeglite rakendamisel nihutada paigast �hingusisesed osalusproportsioonid ja tingida aktsia- v�i osakapitali automaatse suurenemise v�i v�henemise. Seet�ttu ei tulnud ka automaatne regulatsioon ehk �mberarvutus Nikluse s�nul k�ne alla.

„Osa�hingute puhul on kehtestatud minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiv��rtuse suurusteks 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ning 1 euro,“ �tles Niklus. „2500 euro suurune osakapital on v�iksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel v�hendama osakapitali suurendamise vajadust.“

Aktsiaseltsidele on kehtestatud minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiv��rtusteks 25 000 ja 0,1 eurot t�nase 400 000 krooni ja 10 krooni asemel. „Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on v�iksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on,“ t�des talituse juhataja.

Samuti n�hakse ette v�imalus v�tta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiv��rtuseta aktsia.

„Paljud riigid hakkasidki nimiv��rtuseta aktsiaid lubama seoses eurole �leminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on �heks v�imaluseks v�ltida eurole �leminekuga seonduvaid probleeme,“ s�nas Niklus.

Eestis v�eti kasutusele selline nimiv��rtuseta aktsia rakendamine, kus s�ilib kindel aktsiakapital ja nimiv��rtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiv��rtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiv��rtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Nimiv��rtuseta aktsiate kasutuselev�tmise v�imaldamine ei t�henda, et aktsiaseltsid peavad nimiv��rtusega aktsiad v�lja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiv��rtuseta aktsia kasutamine on �hingutele vaid lisav�imalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga m�lemaid aktsiaid kasutada. Nimiv��rtuseta aktsia arvestusliku v��rtuse miinimumsuuruseks on 10 euro senti. Nimiv��rtuseta aktsia kasutuselev�tmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi p�hikirja.

�riseadustiku kohaselt arvutab iga �hing osade nimiv��rtused �mber endale sobival ajal. Seda saab juba praegu teha.

„Oluline on ka see, et k�ik eelpool nimetatud eurole �leminekuga seonduvad p�hikirjamuudatused �riregistris on j�rgmise aasta l�puni riigil�ivuvabad, mist�ttu ei kaasne ettev�tjatele sellega m�rkimisv��rseid lisakulusid,“ r�hutas Niklus.

Mingit t�htaega aktsia- ja osakapitali �mberarvutamiseks ette n�htud ei ole, aga arvestades vajadust esitada aasta 2010 majandusaasta aruanne juba eurodes, siis on soovitav osa�hingu v�i aktsiaseltsi osa- v�i aktsiakapital eurodesse �mber muuta ja vastav p�hikirjamuudatus teha enne 2010. a majandusaasta aruande esitamist. Eurole �leminekuga ei teki probleeme tulundus�histu, hoone�histu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiv��rtuseid, mis peaksid olema t�isarvulised.

�ri�hingute jaoks on arvutuste lihtsustamiseks loodud ka eurokalkulaator, mille leiate e-�riregistril aadressil: https://ariregister.rik.ee/eurokalkulaator

e-kinnistusraamatu XML teenuse muudatus

Fri, 9 Jul 2010 00:00:00 +0300

Seoses projektide Kinnistustoimiku dokumentide digitaliseerimise ja Kinnistusraamatu Maakatastriga liidestamise täiendused raames tehti muudatused Kinnistusraamatu XML teenustes.

Teenustele Isiku kinnistud, Kinnistu detailandmed ja Katastriüksuse kinnistud lisati juurde märge, mis näitab, kas kinnistu toimik on digitaalne või mitte ning kuupäev, millal toimik muutus täisdigitaalseks.

XML teenuses Kinnistu detailandmed esitatakse katastriüksuse aadress ADS andmetena.

Muudatused on plaanis üles panna 10.08.2010.

Muudatuse toimudes ei tööta varasem XML päring korrektselt.

XML päringu koostamise juhendi leiate siit: www.rik.ee/e-kinnistusraamat/xml

Lugupidamisega
e-Kinnistusraamat
www.rik.ee

Kinnistustoimiku dokumentidega n��d v�imalik tutvuda ka veebis

Thu, 8 Jul 2010 00:00:00 +0300

E-kinnistusraamatu k�ige uuemad arendused v�imaldavad inimestel n��dsest tutvuda k�igi kinnistustoimikusse kuuluvate dokumentidega kodunt lahkumata.

T�naseks on registrite ja infos�steemide keskusel valminud kaks uut e-kinnistusraamatu infos�steemi arendust – kinnistustoimikute digitaliseerimise rakendus ning kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste t�iendused. Esimene rakendus v�imaldab alustada kogu kinnistusosakondade paberarhiivi digitaliseerimist. See t�hendab, et edaspidi on v�imalik l�bi kinnistusraamatu p�ringus�steemi v�i kinnistu omanikel lisaks l�bi kodanikuportaali tellida paberkandjal dokumentide muutmist elektrooniliseks ja nendega kodunt lahkumata tutvuda.

Dokumentidega, mis on juba elektroonilised, saavad omanikud tutvuda eelnimetatud v�imalusi kasutades digitaliseerimistellimust esitamata.

Teised isikud peavad dokumentidega tutvumiseks esitama tutvumistellimuse, t�endades oma �igustatud huvi.

Elektroonilise kinnistusraamatu ja kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega on endiselt v�imalus tutvuda kinnistusosakonnas kohapeal kasutades selleks spetsiaalseid arvuteid ja alates 1. augustist ka notarib�roos. Kes ei soovi kasutada tutvumiseks arvutit, saab tutvuda elektroonilise kinnistusraamatu v�ljatr�kiga. Kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste t�iendamine tagab, et kogu kinnistusraamatu pidamiseks vajalik plaani- ja kaardimaterjal j�uab edaspidi kinnistusosakonda infos�steemide vahelise elektroonilise andmevahetuse kaudu, mis t�hendab, et neid ei ole vaja enam tulevikus paberkandjal kinnistusosakonnale esitada.

Projektid on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kinnistusraamatu p�ringus�steem asub siin: http://kinnistusraamat.rik.ee ning kodanikuportaal siin: www.eesti.ee.

T�psemat infot tutvumistellimuse esitamise kohta leiab aadressil: http://www.just.ee/4267

Majandusaasta aruanded on esitanud �le 60% �ri�hingutest

Thu, 1 Jul 2010 00:00:00 +0300

T�na hommikuks olid oma aruanded esitanud �le 60% �ri�hingutest, mis on m�nev�rra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Oma majandusaasta aruanded olid t�na hommikuks esitanud 56 431 �ri�hingut kokku 93 402 �ri�hingust. Eelmisel aastal olid vastavad n�itajad 48 859 t�htaegselt esitatud aruannet kokku 83 405 �ri�hingust. Lisaks on hetkel s�steemis valmis, aga registrile esitamata, 7455 aruannet, teatas justiitsministeerium.

MT�dest, kes sel aastal peavad esimest korda aruanded mittetulundus�hingute ja sihtasutuste registrile esitama, on oma aruanded esitanud 13 477. Kokku oodatakse 27 631 MT� aruandeid. S�steemis valmis, aga veel esitamata on, 3212 aruannet.

Nagu eelnevatelgi aastatel laekus enim aruandeid just juunikuu viimastel p�evadel, n�iteks kolme viimase p�evaga on oma aruanded esitanud ligi 23 378 �ri�hingut.

Registrite ja infos�steemide keskuse asedirektor Piret Meelinnu s�nul sujus aruannete esitamine tehniliste t�rgeteta.

„Kuna s�steem v�imaldab korraga ettev�tjaportaalis toimetada kuni 20 000 kasutajal, siis ei tekkinud kordagi ka mingit �lekoormust, sest sellist hulka kasutajaid ei olnud s�steemis kordagi korraga sees,“ �tles Meelind. „RIK oli ja on valmis vajadusel ka suuremat paralleelsete kasutajate hulka v�imaldama, kuid sel aastal sellist vajadust ei tekkinud.“

Meelind prognoosis �htlasi, et t�en�oliselt laekub aruandeid veel �sna palju ka sel ja j�rgmisel n�dalal. „Nagu �eldud, esitas ka eelmisel aastal vaid ligi 60% �ri�hingutest aruande t�htajaks ning kogemus n�itab, et juuli esimestel n�dalatel toimub veel aktiivne aruannete esitamine.“

Justiitsministeeriumi n�unik Kadri-Catre Kasak �tles, et kuigi seaduse j�rgi saab aruannete esitamisega hilinejaid trahvida, siis sel aastal esimese asjana trahvi ei tehta, vaid saadetakse meeldetuletus.

„Sel aastal ongi plaanis hilinejate puhul esimese asjana saata meeldetuletus aruande esitamise kohutuse kohta, mitte kohe trahvima hakata. Ja nagu �eldud, arvestame niikuinii sellega, et juulikuu esimene n�dal on veel �sna tihe aruannete esitamise aeg,“ s�nas Kasak.

Samas r�hutas Kasak, et nagu varasemad aastad on n�idanud, siis on tihti hilinemise p�hjuseks lihtsalt teadmatus v�i hooletus. „N�iteks on peamiseks aruande esitamata j�tmise p�hjuseks see, et firmad ei tea, et aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandusaastal mingit majandustegevust toimunud ei ole.“

L�petuseks toonitas Kasak, et majandusaasta aruannete esitamine ei ole mitte t��tu kohustus riigi ees, vaid sellel on oluline avalikustamisfunktsioon kolmandate isikute ees. Avalikud ja tasuta k�ttesaadavad aruanded annavad avalikkusele, v�imalikele klientidele ja potentsiaalsetele partneritele, samuti ka v�lausaldajatele �levaate sellest, kuidas �hingul tegelikult l�heb. K�ik aruanded on kasutajatele ilma vahet��tluseta ka kiiresti k�ttesaadavad.