Majanduskuritegevusega võitlemine ning regulatsioonide kehtestamine on kantud soovist kaitsta ausat ettevõtjat
Eile toimunud majanduskuritegevuse aastakonverentsil peetud sõnavõtus tõi justiitsminister Hanno Pevkur esile vajaduse sarnaselt teiste kuriteoliikidega tegeleda ka majanduskuritegude ennetamisega ning kutsus üles inimesi olema aktiivsemad riskide hajutamisel oma ettevõtmistes.
Pevkuri sõnul annab sarnaselt teiste kuriteo liikidega ka majanduskuritegevuse osas ennetava tegevusega vältida kurbade tagajärgedega tegelemist. „Majanduskuritegude vältimisel saab riik luua võimalusi ettevõtjate ja ettevõtluse suuremaks läbipaistvuseks ning samuti saavad ettevõtjad ise neid võimalusi aktiivselt kasutades ja ise tähelepanelik olles vältida majanduskuritegude ohvriks langemist,“ lausus justiitsminister.
„Riik on läbi erinevate registrite loomise oluliselt suurendanud ettevõtjate ja ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Lihtsaks näiteks on e-äriregistri teabesüsteem, millest saab ettevõtja ülevaatliku info nii võimaliku äripartneri juhtkonna, kui ka maksevõlgade puudumise või olemasolu kohta. Selliste ettevõtluspartnerite läbipaistvust suurendavate lahenduste hulk järjest kasvab ning jääb loota, et sarnaselt suureneb ka harjumus neid igapäevatöös kasutada,“ sõnas Pevkur.
„Julgen väita, et preventsiooni esmasel, ühiskondlikul tasandil on Eesti majanduskuritegude eest ehk isegi paremini kaitstud kui paljud teised riigid. Avatud ja läbipaistev majandus koos ühtselt hallatavate elektrooniliste süsteemidega tekitavad usaldust,“ lausus minister.
Statistikast kõneledes tõi minister esile majanduskuritegude registreerimise, mille osas oli tippaeg 2011. aasta. “Majanduslanguse ja registreeritud majanduskuritegude paari aastane viiteaeg on eelkõige põhjustatud pankrotikuritegudest, mis registreeritakse reeglina paariaastase viivitusega ning samuti on teada, et ka ebaeduka majandustegevuse kuritahtlikkus võib ilmneda ajalise viitega,“ selgitas Pevkur.
Rahutute aegade möödumist näitab selgelt ka pankrottide registreerimiste arv, mis on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti 492 pankrotti, siis 2011. aastal juba 256 ning eelmisel aastal 166. Võrdluseks võib tuua 2009. aasta, kui pankrotte registreeriti 546.
Statistikaga lõpetades tõi minister välja ka hirmud, mis tekkisid nii Euroopa Liidu kui ka Schengeni süsteemiga liitumise eel. Nimelt kardeti kuritegevuse hüppelist kasvu Eestis mõlema protsessi järgselt, kuid statistika näitab vastupidist. Kelmuste ja võltsimiste arv on vähenenud ja võltsitud raha liikumine on Eestis praegu jõudnud taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.