Oktoobrist kustub iga karistus seaduses sätestatud ajal
Täna võttis Riigikogu vastu seaduse, mis muudab karistusregistris karistuste kustumise põhimõtteid ja tähtaegu, mistõttu ei peata edaspidi uus lisandunud karistus enam eelmise karistuse kustumistähtaja kulgemist.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul korrastab seadusemuudatus oluliselt karistusregistrit, kuna sealt kantakse seadusemuudatuse tõttu arhiivi hulk karistusandmeid, vähendades sedasi ka karistusregistrisse kantud inimeste arvu. „Karistusel on oma kustumise tähtaeg, mille möödumisel peab kustuma ka märge kehtiva karistuse kohta karistusregistrist, kuid kehtiva seaduse järgi katkestab iga järgnev karistus eelmise karistuse kustumise ning kustumise tähtaeg algab uuesti. Praktikas hoiab selline korraldus kahjuks kohati aastakümneid vanu karistusi kehtivana, sõltumata sellest, et sisuliselt on inimene oma karistuse ära kandnud,“ lausus justiitsminister.
„Täna vastuvõetud ning oktoobrist jõustuvate muudatuste tulemusel ei katkesta uus karistus enam vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Muudatuste tulemusel jäävad ajalukku näiteks juhused, kus 2010. aasta lõpus piletita sõitmise eest trahvi saanud inimese kohta, kes 11 kuud hiljem saab rahatrahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel 10 kuud hiljem rahatrahvi autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, oleks karistusregistris kehtivad kõik kolm väärteokaristust. Muudatuse tagajärjel kustuvad kõik varasemad karistused ning kehtiv ehk siis karistusregistrist nähtav oleks ainult viimane karistus,“ tõi minister näite.
Muudatused loovad ka eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning kuna enamik alaealisena karistatutest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, pole enamasti ka karistusregistri kirje, kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile vajalik. Pigem võib see saada ühiskonnas hakkamasaamist takistavaks teguriks.
Ühe olulise muudatusena täpsustusid ka vanglakaristuse kustumise tähtajad. Senise seaduse kohaselt on karistusandmete kustutamise tähtaeg üle kolmeaastase vangistuse puhul kümme aastat. Karistusandmete kustumise tähtaeg oli otstarbekas siduda esimese ja teise astme kuritegude eristamisega, mis asendaks seni kehtinud kolmeaastase vangistuse piir viieaastase vangistusega. Oktoobrist alates on alla viieaastase vanglakaristuse kustumise tähtaeg viis ning pikemate vangistuste puhul kümme aastat.
Täna vastu võetud seadus jõustub kolmes osas – andmete arhiivi kandmise osa jõustub selle aasta 1. juunil, üldine osa 15. juunil ning karistusandmete kustutamise tähtaegade osa 1. oktoobril 2013.
Allikas: http://www.just.ee/58522 13.06.2013