Lasteasutusele

Lastekaitseseadus sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi lastega töötada. Nimetatud piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud käesoleva seaduse § 20 nimetatud süütegude alusel.

Loe lastega töötamise piirangu kohta lähemalt just.ee/kontrollitausta.

Kes on lastega töötav isik?

  • Töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
  • Vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
  • Inimene, kes puutub lastega vahetult kokku oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu teistes – mitte ainult lastele mõeldud – asutustes: näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja.

Piirang ei laiene inimestele, kes tööülesandeid täites teenindavad teiste hulgas ka lapsi (müüjad, bussijuhid jne).

Sõltuvalt süüteost võib lastega töötamise piirang olla kas eluaegne või ajutine kuni karistuse kehtivuse lõppemiseni. Karistuse registri arhiivi kandmise alused on sätestatud karistusregistri seaduses § 24.

Lastega töötamise piirangu kontrolli eesmärk on kaitsta lapsi väärkohtlemise eest lasteaedades, koolides, trennides, huviringides, laagrites, kokkupuutel lastekaitsetöötajaga ja muudes taolistes kohtades.

Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav organisatsioon:

  • veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole lastekaitseseaduse § 20 nimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud (nii Eestis kui teistes riikides);
  • kontrollima samal alusel ka neid töötajaid, kes on tööle asunud enne piirangu kehtestamist, st enne 2007. aastat;
  • seaduse järgi tuleb regulaarset kontrolli teha vähemalt korra aastas alates 1. jaanuarist 2023;
  • kontrolli tegemise kohustus on lastega töötamist võimaldaval isikul või selleks tegevusloa andjal, kusjuures regulaarse kontrollimise kohustus on tööandjal või teisel lastega töötamist võimaldaval isikul – nt praktikapakkujal, vabatahtlike koordineerijal vmt;
  • tööandjal on soovituslik teha taustakontroll juba töötavatele inimestele iga 6 kuu tagant, veendumaks, et töösuhte perioodil poleks lisandunud karistusi.

Lasteasutustele (ja lapsevanematele) on päringute tegemine tasuta.

Kuidas saab lastega töötav organisatsioon inimese kohta infot?

www.e-toimik.ee lehel päringu tegemiseks on vaja teada inimese isikukoodi. Asutust esindav füüsiline isik saab päringu teha järgemööda mitme inimese kohta. E-toimikus päringu tegemiseks tuleb füüsilisel isikul sinna sisse logida ja seejärel päringu tegemise alust põhjendades (valides sobiva vastuse rippmenüüst) panna kirja asutus, kelle nimel päringu teeb. Päringu vastus kuvatakse päringu tegijale koheselt samas keskkonnas. Päring on kõigile õigustatud isikutele* ehk lastega töötavatele organisatsioonidele, selleks tegevusloa väljastajatele ning laste seaduslikele esindajatele. Tasuta päringu saab lasteasutus teha ka inimese kohta, kes on asutusse juba ammu tööle asunud. Samuti on võimalik teha ühe inimese kohta tasuta korduspäringuid.

[email protected] meili teel päringu tegemiseks on vaja teada inimese ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Info saamiseks saadab lasteasutuse esindaja aadressile [email protected] digiallkirjastatud taotluse, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötava inimese kohta, märkides andmete väljastamise aluseks lastekaitseseaduse § 20 lg 1-2. Kui isik asub tööle avalikku teenistusse, tuleb tausta kontrollimise aluseks täiendavalt märkida avaliku teenistuse seadus § 15 p 1-3. Sellisel juhul kontrollitakse isiku tausta nii lastekaitseseadusest kui ka avaliku teenistuse seadusest tulenevate piirangute alusel. Lasteasutus saab päringu teha ka mitme inimese kohta korraga, esitades nende andmed näiteks tabelina. Päringule vastatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastamise tähtaeg võib olla pikem, kui päring on esitatud mitme inimese kohta. Päring on lasteasutustele tasuta. Tasuta päringu saab lasteasutus teha ka inimese kohta, kes on asutusse juba ammu tööle asunud. Samuti on võimalik teha ühe inimese kohta tasuta korduspäringuid.

Automaatselt x-tee teenuse kaudu. Andmekogude omanikel on võimalik võtta kasutusele e-toimiku x-tee teenus LasteKaitseParing ning teha päringuid automatiseeritult üksikult või masspäringutena. Teenuse kasutuselevõtuks tuleb esmalt esitada taotlus e-postile [email protected] teenuse avamiseks x-tee arenduskeskkonnas ning tarkvara arenduste valmimisel põhjendatud taotlus asutuse/ettevõtte juhi poolt.

Kui kontrollitav inimene on elanud või töötanud välisriigis?

Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema karistatuse kohta küsida vastava liikmesriigi karistusregistrist. Sellisel juhul tuleb [email protected] kaudu tehtavale taotlusele täiendavalt lisada järgmised andmed:

  • riik või riigid, kus isik on elanud või töötanud;
  • sünniriik;
  • sünnilinn;
  • kodakondsus;
  • dokumendi liik;
  • dokumendi number;
  • endine eesnimi (endised eesnimed);
  • endine perekonnanimi (endised perekonnanimed);
  • isa eesnimi (eesnimed).

Kuna riigiti on päringu tegemise kiirus erinev, tuleb päringu vastuse ootamisel arvestada kümne tööpäevaga.

Mida saab teha lapsevanem?

Kui lapsevanem soovib kontrollida lapsehoidja või muu lapsega tegeleva inimese tausta ehk kui lapsevanem võimaldab lapsega töötamist, võib ta teha lapsega töötamise piirangu päringu e-toimik.ee ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID-ga sisse logides. Samuti saab lapsevanem esitada karistusregistrile päringu e-kirjaga. Selleks täidab lapsevanem lühikese taotluse vormi, mis on kättesaadav lehel www.rik.ee/et/karistusregister ja esitab e-kirjaga taotluse [email protected].

Lisainfot päringu kohta saab e-posti aadressil [email protected] ja telefonil 663 6359 (tööpäevadel 10:00-14:00).