Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), mis vastutab e-äriregistri arendustööde eest, koondab igal aastal enne majandusaasta aruannete esitamist info aruannete elektroonilise esitamise keskkonna muudatuste kohta.
RIKi null-aruandluse tiimi sõnul on viimase aasta jooksul tehtud aruannete esitamise keskkonnas muudatusi peamiselt neljas valdkonnas. Kõige märgatavama uuendusena tuuakse välja, et lühendatud aruandeid saavad nüüd soovi korral esitada ca 98% ühingutest, mis liigituvad raamatupidamisseadusest tulenevalt mikroettevõtja kategooriasse.
Veel on portaalis lihtsustatud aruande allkirjastamise etappi, kuhu on lisandunud kinnitamise võimalus, loodud tehniline lisalahendus börsiettevõtja süsteemiväliselt koostatud aruande esitamiseks ning tehtud üksjagu väiksemaid funktsionaalsuse täiendusi ja pisiparendusi. Järgnevalt viimase aja uuendustest ka natuke lähemalt:
- Selle aasta jaanuaris jõustunud raamatupidamisseadusest lähtuvalt toimusid muudatused ühingute kategooriates ja kui varasemalt said mikroaruandeid esitada vaid osaühingud, siis nüüd on seda võimalik teha ka teistel raamatupidamiskohustuslastel.
Mikroettevõtja kategooria alla kuuluvad 2025. aasta jaanuarist raamatupidamiskohustuslased, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks tingimust ei ole ületatud: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot; keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest.
Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud aruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss- ja kasumiaruanne) ning lisadest.
Lühendatud majandusaasta aruande puhul on bilanss detailsem, mispärast tuleb kohustuslikke lisasid esitada vähem. Tegevusaruanne tuleb koostada vaid juhul kui ühingu netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele.
Vaatamata sellele, et mikroettevõtja kategooriat on laiendatud, võivad ühingud soovi korral jätkuvalt koostada ka põhjalikuma majandusaasta aruande.
Majandusaasta aruannete esitamise keskkonnas tuleb sellest aastast kategooria valida ka mitte-äriühingutel (MTÜ, SA, KÜ). Tingimuste kattumise korral saab ka nende õiguslike vormide puhul valida mikro- ja väikeettevõtja kategooria ning esitada lühendatud aruanne. Soovides esitada aruannet varasemal kujul, saab selleks valida keskmise suurusega ettevõtja kategooria.
Ühingute kategooriate täpsemate tingimustega saab tutvuda e-äriregistri abiinfo lehel.
Käesolevast aastast on lihtsustunud majandusaasta aruannete allkirjastamise võimalused. See tähendab, et aruannete esitamise portaalis saab allkirjastamise etapis lisaks digitaalallkirjastamisele valida ka elektroonilise kinnitamise.
Kui varasemalt sai kinnitamise võimalust kasutada vaid paberil allkirjastatud ja skaneeritud aruande elektroonilisel esitamisel, siis nüüd on võimalik seda teha ka portaalis koostatud aruannete puhul.
Aruande kinnitamiseks tuleb juhatuse liikmel end portaali sisenedes autentida, millega tuvastatakse ühingu esindusõiguslik isik. Kinnitamisel kehtivad digitaalallkirjastamisele analoogsed reeglid – aruandel peab olema vähemalt ühe juhatuse liikme kinnitus, kui põhikirjas ei ole seatud esindusõiguste erisusi.
Uus allkirjastamise alternatiiv teeb aruande koostamise, kinnitamise ja elektroonilise esitamise mugavamaks ka teiste riikide kodanikele, kes on pidanud seni digitaalallkirjastamise võimaluse puudumisel aruandluskeskkonda üles laadima PDF-aruande. Välisriigi kodanikud saavad end majandusaasta aruande kinnitamiseks autentida eIDASe kaudu. Seejuures jääb paralleelselt alles varasem paberkandjal allkirjastatud aruande esitamise võimalus skaneeritud kujul, kui autentimisega peaks esinema muresid.
Juhul kui aruanne peab olema auditeeritud, ülevaadatud või revideeritud, on aruande elektroonilisel esitamisel jätkuvalt kohustuslik aruande digitaalallkirjastamine.
Nõuded audiitorkontrolli kohustuse kohta on tõstetud kõrgemaks, mis puudutab neid, kellel tuleb läbida audit või ülevaatus ja lisada aruandele ka vandeaudiitori aruanne.
Raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse määrade puhul jäi samaks keskmise töötajate arvu suurus. Muutunud on müügitulu/tulu ja bilansipäeva varade piirmäärad. Näiteks on audit või ülevaatus kohustuslik, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad tingimusi: müügitulu või tulu auditi korral 5 000 000 eurot, ülevaatusel 2 000 000 eurot; varad bilansipäeva seisuga kokku auditi korral 2 500 000 eurot, ülevaatusel 1 000 000 eurot; keskmine töötajate arv auditi puhul 50 inimest, ülevaatusel 24.
Audit on kohustuslik ka siis, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab järgnevaid tingimusi: müügitulu või tulu auditi korral 15 000 000 eurot, ülevaatusel 6 000 000 eurot; varad bilansipäeva seisuga kokku auditi korral 7 500 000 eurot, ülevaatusel 3 000 000 eurot; keskmine töötajate arv auditi puhul 180 inimest, ülevaatusel 72.
Auditi ja ülevaatuse määrad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele.
Kestlikkuse aruande kohustuslastele (börsiettevõtjatele) on aruandlusportaalis loodud lisaks aruande PDF-dokumendina importimisele võimalus esitada süsteemiväliselt koostatud masinloetavas iXBRL formaadis aruandeid, mis tuleb osapooltel eelnevalt portaaliväliselt ka digitaalselt allkirjastada.
Audiitori poolt digitaalselt allkirjastatud konteineri saab samuti importida aruandluskeskkonda. Faili importimisel kontrollitakse üle, kas aruanne on juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatud. Seejärel saab majandusaasta aruande portaalis kinnitada ning registrile esitada.
Andmepõhise aruandluse teemal on samuti uudiseid. Käesoleva aasta aprillist saavad mõned majandus- ja raamatupidamistarkvarad pakkuda oma kasutajatele juba sellist lahendust, millega saadetakse soovi korral aruande alusandmed aruandlusportaali ning eeltäidetakse vormid ettevõtja jaoks automaatselt.
Esialgu on uut tehniliste lahenduste süsteemi piloteerimas neli tarkvara, kuid siit edasi saavad e-äriregistri aruandluskeskkonnaga liidestuma asuda ka teised raamatupidamistarkvarad, et vähendada rutiinse töö mahtu ja aruandluskoormusele kuluvat aega. See omakorda võimaldab raamatupidajatel edastada mitme aruande andmed korraga ning keskenduda edaspidi enam ettevõtte majandustulemuste analüüsile ja prognoosidele. Täpsemalt asutakse andmepõhise aruandluse teemal infot jagama juba aprilli keskel.